Kokkuvõtvalt:
- kõndisime 14 km
- astusime 21900 sammu
- teel olime 4 tundi, millest puhkasime kivil istudes pool tunnikest
Tänane rada oli suhteliselt kerge astuda, sest suuri tõuse ja langusi ei olnud ja enamasti kulges tee mööda kiviklibust rajakest. Tegelesime taas natuke botaanika ehk taimede vaatlusega. Ikka imekspandav, milline jõud on väikestes lilledes, kes end sõna otseses mõttes kruusa seest ja kivide vahelt välja ajavad. Ise nii pisikesed, et mõnda vaevu märkad, aga kui lähemalt hakkad uurima, siis tohutult ilusad õied.
Selgus, et ka tamm võib põõsana kasvada, kui olud rohkem ei võimalda. Tundus üsna sarnane lehtede ja tõrude mõttes sellele korgitammele, mida varem juba teel näinud oleme.
Uhkeid merevaateid ja võimsaid kaljusid jagus ka tänasesse päeva. Siinsed kaljud tundusid kuidagi eriti järsud ja karmid. Teel kohtasime ka mõningaid teisi matkajaid, aga ei kedagi nendest, kellega koos 9 päeva tagasi alustasime. Ei tea, kas nad on lõpetanud või liiguvad natuke teisi teid mööda.
Tänase matka lõpetasime Cabo de Sao Vicente tuleturni juures. Google kaart lubas seal fish and chipsi putkat, millele oli hea mõelda matkamise ajal. Kahjuks see lubadus ei osutunud tõeks. Kohvikuke seal siiski oli, aga sealt oli ka nagu sõda üle käinud: jäätiseletis haigutas tühjus, sangriat ei saanud teha, sest puuviljad olid otsa saanud. Mis siis ikka, rahuldusime taas tavapärase pastel de nata koogikese ja piimakohviga. Meeleheaks siiski ka klaasike valget veini.
Tuletorni enda olid nad tellingutesse mässinud, nii et seda me tegelikult ei näinudki. Küll aga oli see täielik turistikas koht. Sellist polnudki me veel siiani oma retkel näinud. Rahvast vooris sinna nii autode kui suurte reisibussidega. Kõik ahhetasid ja ohhetasid ookeani ja vägevate kaljude üle. Meie jaoks muidugi polnud need kaljud midagi nii erilised, sest oleme nende erinevaid variatsioone juba 9 päeva imetlenud.
Viimase 6 kilomeetrit sõitsime bussiga Sagresesse, otsisime oma öömaja üles ja asusime matkapäevast puhkama. Vedelesime voodites ja lonksasime head külma vinho verdet. Õhtusöögiks lubasime endale ahvenat (seabass). Kala oli imelise maitsega, kuid lisandite ja muu mudrruga nad küll erilist vaeva ei näe. Ilmselt kuskil on ka peened restod, aga meie neid kohanud pole. Lihtne lähenemine toidule: tükk liha või kala ja sinna juurde kas keedukartul või friikad ning lisandiks natuke salatit ja köögivilju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar