pühapäev, 23. oktoober 2022

Rota Vicentina/Fishermens Trail, 7. päev. Arrifana -- Carrapateira

Täna oli ebatavaline päev, sest lähtuvalt ilmaoludest, villidest ja laguneda ähvardavatest saabastest jätsime ühest külast teise matkamise täna tegemata. Saabusime Carrapateirasse (järjekordsesse mikrokülasse ühe kohviku, kahe restorani ja ühe minimarketiga) hoopis taksoga. Algselt oli plaan kasutada ühistransporti, kuid siis selgus, et see ei sõidagi nädalavahetustel. Proovisime siis taksoteenust, mis polnudki ülemäära kallis, sest 26 km sai sõidetud 35 euro eest. Ega ma ausalt öeldes ei tea, mis meil Tartust Elvasse sõit maksab. Võibolla on samas suurusjärgus. Ütlesime muhedale ainult portugalikeelsele taksojuhile "obrigada" ja kohal me olimegi.

Majutusasutusse registreerimiseni oli veel mitu tundi, mis tuli millegagi täita. Käisime kohalikus külapoes, täiendasime toiduvarusid ja ostsime postkaarte. Sättisime end kohvikulaadsesse asutusse, kuhu olid vist küll laupäeva lõunat kogunenud veetma kõik kohalikud kala- ja külamehed. Kes jõi õlut, kes tegi pitsi kangemat -- elu käis. Google mapsi andmetel ei olnudki see kohvik, vaid Club Cultural. Meie oskasime sinna minna ainult tänu suveniiripoe müüja soovitusele. Nimi pole ju tähtis, kohvi ja muud jooki seal sai. Vähetähtis polnud ka võimalus jälgida kohalikke laupäeva veetmas.

Jõime oma tavapärast piimakohvi ja sõime nata koogikesi, kirjutasime postkaarte ja vaatasime läbi akna, kuidas ilm on sitt. Lubas tormi ja isegi äikesetormi. Meie külakeses äikest polnud, aga vihma tuli mitu päris head sahmakat ja ka tuul keerutas kõvasti.
Pärastlõunaks jäi aga vihm üle ja isegi päike hiilis välja. Läksime kella kahe paiku uurima, kas saaksime jätta oma seljakotid majutusse ja minna ilma nendeta väikesele kohalikule matkale. Saimegi. Valisime ringtee mere äärde.

Vaatamata nö pukhepäevale matkasime ikkagi 7 kilomeetrit ja astusime 12400 sammu. Ehk et soovituslikud päevased 10000 sammu said tehtud. Õhtusöögiks sõime ribisid ja jõime sangriat. See oli selle reisi esimene ja maitses oi kui hästi.

Kohalikust minimarketist õnnestus soetada ka liimi, et saapataldu natuke kindlamalt saapa külge fikseerida. No vast peavad veel neli päeva vastu. Siis võib nad südamerahuga prügikasti visata ja sandaalides Eestisse minna. Või siis Lissabonist uued jalanõud osta. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar