Camino Portugues (12. päev): Iria Flavia -- Santiago de Compostela

Start: kell: 6.20
Saabumine: katedraali juures 12.10, albergue juures 12.45
Pausid: kaks keskmist (15 ja 30 min)
Kilomeetrid: 26 km (pärast trampisime veel 6 km otsa), kuigi pidi 23 olema
Sammud: 37 267 (õhtuks kokku 45511)
Temperatuur: 15-18 kraadi
Pilvisus:poopilves
Villid: ei tekita muret

Täna oli meie viimane pingutuste päev ja keskpäevaks olime kohal. Katedraal ise oli poolenisti pakitud tellingutesse, nii et peafassaadi poolt polnudki teist suurt näha. Seest aga säras iluskuldselt nagu kalliskivi.

Katedraali ümber kihas nagu mesilastarus. Küllap oli seal nii palverändureid kui niisama bussidega kohale vuranud huvilisi. Vaadati nii seest kui väljast. Olime eelnevalt mõelnud, et kas kirikusse lastaksegi niisama sisse. Võibolla on terrorismi ohu hirmus uste peal tohutud turvaväravad ja kõik kotid otsitakse läbi. Ei midagi sellist. Oli küll üks turvamees, aga see vaatas ainult, et keegi suure seljakotiga sisse ei trügiks. Ei mingit läbivalgustamist või -piiksutamist.

Aga katedraalini jõudmiseks tuli veel viimane etapp läbi marssida. Proovisin eile õhtul teha kõigepealt e-maili ja seejärel telefoni teel borneeringut Santiago de Compostela albergue'sse. Kuna e-mailile ei tulnud mingit vastust, siis otsustasin helistada. Sattusin täiesti umbkeelse öömaja pidaja peale. Ta ei saanud inglise keelest midagi aru. Siiski suutsin talle selgeks teha, et "dos personas" ja "manjana". Aga edasi läks keeruliseks. Ma ei saanud midagi aru, mis ta mulle hispaania keeles rääkis. Õnneks oli meie eelmise albergue peremees lähedal ja ulatasin telefoni talle. Selgus, et koha kinnipanek kehtib ainult juhul, kui oled kohale enne 12. No see polnud meie puhul võimalik, sest päris nii vara me minema ei tahtnud hakata. Olime mõelnud, et saame viimase päeva käia üsna muretult ja ilma kiirustamata. Arvasime, et jõuame kohale hiljemalt kell 16. Tänu meie peremehe jutule lubati meile kohta hoida.

Me ei tahtnud saatusega riskida ja asusime siiski varakult teele. Ja põrutasime hullu tempoga, tegime vaid kaks lühikest peatust -- esimese 15 minutit kohvi joomiseks ja teise 30 minutit imepisikese õlle joomiseks. Pärast viimast pausi juhtus aga midagi kummalist. Kui esimene kilomeetripost näitas 6,5 km, siis sellest järgmine näitas 7,8. No kust see priske kilomeeter äkki lisaks tuli? Ega meil midagi valida polnud -- tee tuli lõpuni käia. Imelik on see, et kui hommikul kahanesid numbrid postidel tohutu kiirusega, siis mida aeg edasi, seda aeglasemalt kõik läks. Uus post ja jälle vaid sada-kolmsada meetrit kõnnitud.

Lõpuks jõudsime me kohale, nagu loo algusest näha. Mõtlesime esimese asjana käia läbi palverändurite kontorist ja saada viimased templid passi ning palveränduri tunnistused. Seal aga ootas meid ees pikk inimeste saba, milles oleks tulnud seista terve tund.

Olime ikka kahtlevad oma öömaja broneeringu hoidmise suhtes ja jätsime seepärast järjekorra sinnapaika ja vudisime öömaja juurde. Kõik sujus ja voodid olid 16 euro eest per person meie. Ikkagi keskus ja hinnad on hoopis teised. Kusjuures meie kohalejõudmise hetkel oli juba uksel silt "Completo. Full", nii et kui me poleks saanud broneeringut teha, oleksime nagu hullud mööda linna jooksnud ja kohta otsinud. Koha nimi on Albergue La Estrella.

Pärast sisseseadmist läksime esimese asjana sööma. Kohe lähedal leidsime merandide restorani, kus päevamenüü oli 12 eurot. Esimeseks roaks oli krevettide ja gemüsega täidetud ja küpsetatud tomat. See tundus küll jube miniatuurne ja mõtlesime, et vist jääme nälga. Teiseks roaks oli bacalhau ehk siis kuivatatud ja soolatud norra tursk, mis on uuesti magedamaks leotatud. Olime seda nagunii tahtnud süüa, nii et nüüd sai see ka ära tehtud. Viimaseid suutäisi mugides oli kõht juba väga täis, kuid järgnes veel päris priske magustoit ja kohv. Kõht oli nii täis, et täna vist küll rohkem süüa pole vaja. Muide, saime veel viimasel hetkel lõunasöögil sabast kinni, sest 15.45 lõppes lõunasöögi serveerimine ja sel kellajal olime meie juba magustoidu juures. Kui oleksime hiljaks jäänud, siis õhtusööki poleks enne kella 19 saanud.

Kõht maani rippumas, läksime uuesti palverändurite kontorisse, et oma rännule punkt panna. Järjekord oli tiba lühem kui päeval, aga mingi 45 minutit läks ikka ära.

Enne tunnistuse saamist tuli end nö tabelisse kirja panna. Seal oli lisaks nimele, päritolu riigile ja ametile ka küsimus palverännu põhjuse kohta. Valikuid oli kolm: religioosne, hingeline ja turism. Enne meid kirja pannud olid enamuses turistid, vähesed hingerahu otsijad ja usulisel põhjusel vaid väga-väga üksikud. Tegime veel katedraalile tiiru peale ja lõpetasime oma pingutuse pidulikult katedraali kõrval asuvas restoranis.

Homme ootab meid sõit Portosse ja seal on ees 4 puhast lustipäeva. Pilet on ostetud ja tuleb vaid õigel ajal bussijaamas kohal olla. Hetkel veeretavad erinevad palverändurid albergue köök-salongis õhtut öösse. Mõni sööb silmapesukausitäit salatit, üks mees joob pooleliitrisest mõõdukannust õlut (ilmselt oli see ainuke, mis sarnanes õllekannule ja morsiklaasist ta põhimõtteliselt ei hakanud jooma), ports sakslasi vahetab muljeid (neid on siin teedel üldse väga palju). Meie neljast hüppeliigesest otsustas üks tänase päeva lõpuks paiste minna. Turgutame seda viinakompressiga. Tähendab, et isegi  200 ml suurune kodust kaasa võetud Saaremaa viina pudel osutus lõpuks vajalikuks.