Kui sa oled juba mitmendat korda New Yorgis, siis ei käitu sa ju nagu esmaturist, sest olulised atraktsioonid on juba mitu korda nähtud-käidud, mõned lausa korduvalt. Sa võtad ette ja longid mööda linna ning lased New Yorgil endast läbi ja mööda voolata. Rahvast on palju, majad on kõrged ja aegajalt ajad ikka pea kuklasse, et nende tippe näha.
Võtsin esimest korda ette jalutuskäigu 9/11 Memoriaali juurde. Jõudsin Kaubanduskeksuse tornide otsas kaks korda enne nende kadumist ära käia, nii et vaade sealt on meeles nii Manhattani kui Ellis Islandi ja Vabadussamba suunas. Selle 16 aasta taguse katastroofilise päeva suhtes on mul täitsa isiklikud mälestused. Olin tol korral Kalifornias ja pidin paari päeva pärast alustama tagasilendu Eestisse. Mäletan, et kui hommikul ärkasin, ütles mu võõrustaja esimese asjana, et "sõda on lahti". Mina mõtlesin muidugi, et venelased on Eestisse tunginud, sest kus mujal ikkagi saaks käia sõda, mis mind peaks puudutama. Selgus, et ei olnudki Eestis midagi viga, hoopis New Yorgis olid kahtlased asjad toimumas. Peagi selgus, et terves Ameerikas on lennuliiklus seisma pandud ja minu lend Eestisse jääb ära. Tavaolukorras poleks sellest ju lugu olnud, aga mul oli vaja päeva pärast sõita Eestist Gröönimaale konverentsile ja sellist reisi sulle just iga nädal ei pakuta. Mingi ime läbi sain Lufthansaga telefoni teel ühenduse ja suutsin oma lennupiletid nii ära muuta, et nad panid mu lennule Kopenhagenisse, kust pidi algama reis Gröönimaale. See kõik pidi muidugi teoks saama ainult juhul, kui lennuliiklus üldse tolleks päevaks taastub. Ja mul vedas, sest minu lennupäev oli just see kõige esimene, mil lennukid uuesti õhku tõusid. Küll 6-tunnise hilinemisega, aga siiski.
Aga nüüd tagasi New Yorki. Ühesõnaga läksin vaatama, mis sellest kohast saanud on. Seal on park koos kahe (vist täpselt tornide suuruse ja nende asukohas oleva) auguga, millest vesi voolab vaikselt sügavikku.
Oli kena koht ja inimesi liikus seal samuti üks jagu. Aga suureks puuduseks oli see, et ühtegi prügikasti ei olnud. Kuna olin just seal pargipingil nosinud lõunaks karbitäie sushit, siis ei jäänudki muud üle, kui kõndida see karp näpus. Vägisi tekkis mõte, et kas kohalikud jätavad oma prügi lihtsalt vedelema või kuhu nad selle panevad. Ei tundunud nagu sobilik nii pühasse paika lihtsalt prügi maha visata. Kuigi ega ma ei teeks seda ka vähem pühas paigas.
Muidugi tuleb käia läbi Times Square'ilt, sest seal keeb elu tõeliselt. Kõige parem on sättida käik aega, mil õhtune pimedus hakkab peale tungima, sest siis on kõik vilkuvad ja säravad ekraanid oma täies ilus kenasti näha. Eelmistest kordadest ma ei mäleta, et seal oleks olnud niipalju igasuguseid vabadussammasteks, mikihiirteks ja muudeks tegelasteks kehastunud veidrikke. Kirsiks tordil olid poolpaljad naised kehale maalitud Ameerika lipuga. Päriselt ei saanud aru, mis nende sõnum oli ja ega tegelikult väga ei huvitanud ka.
Mõtlesin, et astun läbi Hard Rock Cafe'st ja võtan seal ühe õlle janu kustutuseks, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest pikk saba lookles uksest välja. Samas leidsin kohe keset platsi ühe taraga piiratud ala, mis pakkus tänavatoitu ja sinna juurde sai võtta ka jooke, sh õlut. Suured sildid olid üleval, et alkohol on lubatud ainult seespool tara. Õlu (tundus 0,4 liitrine tops olevat) maksis 7 dollarit. No päris kallis, aga lohutasin end sellega, et Helsingi lennujaamas maksab õlu 10 eurot, mis on vist küll kõige kallim siiani kohatud jook. Aga mõnus oli NY südames istuda, õlut limpsida ja ümbritsevat melu kaeda.
Aga turist ei puhka kaua ja sibab kiiresti järgmise sihtmärgini. Mina läksin vaatasin üle, kas Rockefelleri Keskuse juures on kõik korras -- Eesti lipp lehvimas ja uisutajad platsi peal. Nii oligi. Kuigi jõulueelset ilu seal hetkel näha ei olnud, oli väljak ehitud Halloweeni ootuses priskete kõrvitsatega.
New York on selles mõttes mõnus, et võid end suvalisel rohelisemal väljakul (kui selline muidugi leida õnnestub) istuma sättida ja kioskist või toidupoest karbiga kaasa ostetud sööki nosida. Väga viisakas riides inimesed söövad pargipingil või muruplatsil ja keegi ei vaata imelikult. Ma leidsin Union Sguare'il sellise hea kohakese. Sealsamas oli hulk malemängijaid, kes juba mängukaaslase leidnud või seda alles ootasid.
Nii et New Yorgis on ilm ilus, temperatuur nii 15 ja 20 kraadi vahel. See on hoopis midagi muud, kui oli Eestis sel hetkel, kui ma sealt lahkusin. Lumi oli just maha sadanud, Tartu lennuväljalt Helsingisse minev lend hilines pea tunni ja ma pidin Helsingis jooksma ühest lennujaama otsast teise, et jõuda New Yorgi lennule. Jõudsin lennu väravasse 5 min enne väljalennu aega, kopsud olid jooksmisest kurgus ja köhisin veel pool tundi tagantjärgi. Aga lõpp hea kõik hea. Kodu jäi maha sellisena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar