Teise reisipäeva peamiseks sihtmärgiks oli Dingel'i poolsaarele tiiru peale tegemine. Seadistasime GPS-i ja asusime teele. Reisiraamat nimetas seda retke Dingel'i ringiks, teeviitade järgi tuli liikuda Slea Head Drive'i mööda. Esimese hooga oli see natuke segadust tekitav, aga eks see vist ole meie endi viga, et valisime raamatukogust eestikeelse raamatu. Õnneks saime asjale õigel ajal pihta ja sattusime soovitud teele. Tutvumine võis alata. Üksteise järel avanesid nii silmipimestavalt ilusad vaated ja tekkis juba hirm, et me ei saagi sellelt ringilt välja. Iga kilomeetri tagant oli vaja teha peatus ja autost välja hüpata. Ikka selleks, et kaldaveerelt paremat vaadet saada ja ka selleks, et pilte klõpsida. Me polnud sugugi ainsad, turiste jagus hulgi ja kohati oli raskusi nö vaatlemistaskutesse äramahtumisega.
Ilm oli vaheldumisi vihmane ja selge. Õnneks laussadu ei olnud ja tegelikult see kerge pilvealune olek ja taamal luuravad vihmapilved lisasid dramaatikat ja salapära.
Dingle'i poolsaare ringi lõpetasime väikese peatusega poolsaarele nime andnud (või on äkki vastupidi ja poolsaar on linnale nime andnud) sadamalinnakeses. Patseerisime korra peatänaval edasi-tagasi ja lasime hea maitsta kohaliku jäätisetootja hõrgutistel. Kes eales Dingle'isse satub, ei tohiks Murphy'st tähelepanuta jätta. Valikus oli nii traditsioonilisemaid kui üllatavaid maitseid. Meie valisime viimaste hulgast ja nõnda mekkisime Seasalt ja Gin maitselist jäätist. Olen üsna kindel, et need ongi nende kõige popimad margid, sest kindlasti leidub piisavalt seiklushimulisi jäätisesõpru. Oli hea küll, isegi väga hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar