Neuhausen am Rheinfall, Bern, Gruyere ja Lausanne

Kuna Genf asub Eestist tulles Šveitsi kaugeimas otsas, pidi sinna jõudmiseks tee peal veel mõned punktid läbima ja sealsed vaatamisväärsused üle vaatama.

Esimesena jäi üsna Saksa-Šveitsi piiri ääres meie huviorbiiti Rheinfalli kosk. Autoparklas pidime parkimise eest maksma 5 franki ja sellise summa eest oli meil õigus kaheks tunniks auto maha jätta. Tundub, et kosk huvitas ka teisi turiste, sest tunglesime seal koos erikeelsete ja erivärviliste inimestega. Pole ka ime, kuna tegemist olevat nii Euroopa laiema kui ka suurima veehulgaga kosega. Suurematel huvilistel oli võimalik teatava summa eest võtta ette paadisõit kose lähedale. Maršruute oli erinevaid, meie valisime kollase paadi, mis viis meid keset koske asuva kaljunukini. Tore, nägime mässavat vett lähedalt ja mõni piisk langes ka meie peale.

Kosk mällu ja fotoaparaatidesse talletatud, võtsime suuna Berni peale. Eelmisel õhtul olime selle kohta juba reisiraamatut studeerinud ja pannud paika, et võtame ette turistidele soovitatud jalutuskäigu vanalinnas.

Parkimine olevat Šveitsis keeruline. Jälgida tuleb seda, mis värviga on parkimiskohtadele jooned ümber veetud. Mõnel pool peab olema spetsiaalne parkimiskaart, mõnel pool saab parkimiskellaga teatud aja tasuta parkida, mõnel pool tuleb parkimisautomaati raha pista. Kuna Bern on saksakeelne linn, saime vähemalt aru, mis siltidel kirjas oli. Leidsime parkimisautomaatidega tasulised kohad ja avastasime oma rõõmuks, et parkimine on Berni kesklinnas odavam kui näiteks Tallinnas.

Bernist suundusime edasi Gruyere nimelisse väikesesse külakesse, kus valmistatakse üht tuntumat šveitsi juustu Le Gruyere. Väike ekskursioon ühes töötavas meiereis pühendas meid juustuvalmistamise ajalukku ja tänapäeva. Piletihinna sisse käis ka juustumaitsmine. Pakuti 6-, 8- ja 10-kuu vanust juustu. Enamusele meist oli kõige suupärasem 8-kuuline, kuigi ka 10-kuuline oli päris mõnus ja kergelt kristalliline.

Mitte kaugel juustukülast asus Gruyere'i loss, mida ümbritses pisike maaliline külake. Majade aknalauad olid täis pelargoone, üks ilusam kui teine. Lisaks pelargoonidele olid müürid ja sammaldunud puud täis tigusid, üks triibulisem kui teine.

Viimase peatuse enne Genfi tegime Lausanne'is, mis on ilmselt eelkõige tuntud Rahvusvahelise Olümpiakomitee peakorteri ja Olümpiamuuseumi poolest. Meid need ei huvitanud. Kuna linn asub Genfi järve ääres ja päev oli üsna palav olnud, lootsime kuskilt leida võimaluse väikeseks supeluseks. Lootuseks see jäigi, sest avalikku randa seal ei leidunud ja nagu me hiljem teada saime, on sellised asjad siin üldse suured haruldused. Küll aga oli Lausanne haaratud terve maailma vallutanud jalgpallipisikust. Püsti oli pandud suur ekraan, kust jalka fännid said ühiselt mänge vaadata. Selle kõrvale said nad osta sööki-jooki. Hot dog maksis 6 ja õlu 8 franki (eurodes vastavalt umbes 4,8 ja 6,5). Nii palju siis šveitsi hindadest.